Prangli saarest

Prangli on Eesti kõige põhjapoolseim saar, kus inimesed on püsivalt elanud alates 13. sajandist. Prangli asub Viimsi vallas, Leppneeme sadamast tunniajase meresõidu kaugusel.

Legendide järgi on saar olnud nii mereröövlite asupaigaks kui ka hülgeküttide kantsiks. Siin on aegade jooksul elanud rootslased, soomlased ja eestlased.  

Kui teised Soome lahes asuvad saared muudeti nõukogude ajal militaartsoonideks ning põlised saarlased aeti oma kodudest välja, siis Pranglil kestis hoolimata rangest piirivalve kontrollist elu edasi. Nõukogude ajal õitses saar osana Kirovi Kalurikolhoosist.
Praegu elab siin aastaringselt umbes 100  elanikku, kellest paljud põlispranglilased. Säilinud on mitmeid vaid Pranglile omased traditsioonid ja oma keelemurrak. 

Prangli on 6,44 km2 suurune, Eesti saartest neljateistkümnes.  Tänu eripärasele loodusele, on  osa saarest  maastikukaitseala. Prangli naabersaarteks on Keri ja Aksi.

Pranglile saab sõita aastaringselt. Vaata reisimisest Prangli saarele siit.